|
Termograafia Iga keha, mille temperatuur on üle absoluutse nulli, kiirgab soojusenergiat. Soojuskiirguse lainepikkus on valdavas osas suurem kui nähtava valguse lainepikkus. Seetõttu nimetatakse soojuskiirgust ka infrapuna kiirguseks – ta asub kiirguse spektris punasest valgusest allpool. Tavaline kaamera töötab nähtava valguse lainepikkustel. Kui kaamera projekteeritakse töötama infrapuna kiirguse (soojuskiirguse) lainepikkustel, saadakse infrapuna kaamera. Infrapunakaamera e. soojuskaamera abil on võimalik saada objektist termopilt e. infrapuna pilt. Infrapunakaamera on kasutusel ka mitmeks muuks otstarbeks. Liigne soojus viitab potentsiaalsele probleemile mitmel pool. Soojuskaamera võimaldab avastada näiteks soojalekkeid ehitistes ja soojustrassides, ülekuumenenud kontakte ja isolaatoreid elektrivõrkudes, liigselt kulunud või valesti paigaldatud seadmeid tööstuses. Tänapäeval on infrapunakaamerad laialdaselt kasutusel ka uurimistöös ja meditsiinis. Nendes rakendustes ei piisa objekti avastamisest ja jälgimisest, vaja on ka temperatuuri mõõta. Infrapuna kaamera sellist rakendust, kus on vaja ka temperatuuri mõõta nimetatakse infrapuna termograafiaks. Infrapuna kaamera, mis võimaldab soojuspildilt temperatuuri mõõta on radiomeetriline infrapunakaamera.
„BLOWER DOOR“- hoonete soojapidavuse kontroll aastaringselt! Kas kulutades saab säästa? Gaasi hind tõuseb, soojale lisandub käibemaks, maailmaturul tõusis nafta hind… See on hetkeseis. Ja tulevik ei too ka kõige optimistlikumate prognooside kohaselt soojaenergia hinnatõusule leevendust. Kui üha suurenevad küttehinnad on paratamatus, siis küttekulusid annab rohkem või vähem kontrolli all hoida. Kõige olulisem on, et kütteks kulutatud energia ei läheks lihtsalt kaduma, ehk rahvakeeli: ei köetaks õhku. Mida siis oleks võimalik ette võtta? Esmaseks meetmeks on kindlasti akende-uste tihendamine, aga tihtpeale on hõre sein või puudulikult paigaldatud tuuletõke hoopis suuremaks soojakao allikaks. Saamaks ülevaadet, kus ja mida energiasäästmiseks ette võtta, on hea teada kus on probleem kõige suurem – kas puudulikult tihendatud katuslagi või hoopis vundament. Kõige lihtsam ja odavam moodus maja soojapidavuse kontrolliks on soojalekete kaardistamine. Soojuspiltide tegemine termokaameraga, ehk ehitise termograafia hind võib küll tunduda kallis, aga üha lühem tasuvusperiood “tänu” energiahindade tõusule räägib selle meetodi kasuks. Vea otsimisel pole vaja avada fassaadi veendumaks, et probleem on hoopis mujal. Probleemi teine külg on hoone õhupidavus. Tuulevaikse ilmaga ei pruugi ka ülitundlik termoviisor näha seda mis toimub seinte vahel tuulise ilmaga. Viimasel ajal ongi just üha suuremaks probleemiks soovimatu õhu liikumine, mida on tunda tuulise ilma korral pistikutes, lülitites, seinte ühendussõlmedes ja mujal. Hõre maja jahtub väga kiiresti ning püüdes hoida normaalset sisetemperatuuri, suurenevad küttekulud hüppeliselt. Siin tuleb appi termokaamera asendamatu abimees „Blower Door“ ehk teisisõnu alarõhutekitaja. Blower Door tekitab sise- ja väliskeskkonna vahel rõhuvahe, tänu millele võib ka ilma tuule kiiruse mõõtjata isegi käega tunda, millistest pragudest tuul läbi käib ja kus on hoone nõrgad kohad. Tekitatud vaakum (-50Pa), mis kutsub esile välisõhu liikumise läbi välistarindi ebaõhutihedate kohtade, näitab tuuletõkke paigaldamise vead. Termokaamera kombineeritud kasutamine koos alarõhutekitamisega annab oluliselt parema ülevaate maja sooja ja -õhupidavusest. Ainult termokaameraga soojapidavust mõõtes peab välisõhk olema siseõhust tunduvalt külmem, seega saab mõõtmisi teha vaid sügisel ja talvel. Koos ala/ülerõhutekitajaga pikeneb mõõtmiste periood oluliselt. Kütteperioodi lõppedes on võimalik kontrollida maja õhu- ja soojapidavust, tekitades hoones ülerõhk. Hoones tekitatakse udugeneraatori abil inimestele ja hoonele ohutu suits, mis surutakse tekkinud ülerõhu tulemusel läbi halvasti soojustatud hoone välisseinte. Väljas visuaalsel vaatlusel on suitsu imbumiskohtade järgi selgesti näha probleemsed kohad mis ei ole õhutihedad ja vajavad kohendamist. Eriti suure kasuteguri annab nn “suitsutest” siis kui teostada kontroll uusehitistel enne välisfassadi sulgemist, sest siis on välisel vaatlusel võimalik täpselt näha suitsu immitsemist probleemsetest kohtadest. Nii saab ilma hiljem fassaadi (lõhkumata) avamata kohendada tuuletõket või soojustust. AA Infra OÜ
|
ENERGIASÄÄSTLIK EESTI
